11. päev (05) : Sagres - Lagos - Lagoa (veepark) - Tavira - Isla Cristina
Hommikul ärgates sooritati tavapärased võimlemisharjutused ja toodi ka viimane pesu kuivamast ära. Kuna selle päeva graafikus oli ka veekeskuse külastus siis ei kibelenudki keegi eriti hommikul ujuma minna. Suunduti hoopis poodi, et saaks kaasa noppida mõned flaierid millega pidi saama odavamalt veekeskusse ja meelitada kaasa mõned külmad õlled. Operatsioon õnnestunud keerati autonina veekeskuste asukohe peale. Teele jäi veel ette linn nimega Lagos mis oli olnud vanasti suurim neegrite maaletoojate keskus. Ehk siis orjakaubandus linn. Mida aga ei leidnud oli vana orjaturg mis seal olema pidi. Isegi Turismiinfo ei teadnud midagi :o( Sealt saadud info põhjal selgus aga, et hoopis lähemal asub üks veel parem veekeskus kui algselt planeeritud Aqualand. Slide’n’Splash oli koha nimeks ja pärast teisest kohast mööda sõites tundus see tõesti natuke suurem olevat.
Tegime reisi sünnipäevalastele piletid välja ja astusimegi väravatest sisse. Pilet oli 16,50€. Asjad kappi pandud, kappi lukusüdamiku laenutus maksis 3€. Asusime uurima pakutavaid võimalusi. Tohutu hunnik torusid millest atraktiivseimad tundusid esmavaatlusel: Matiga mööda sirget toru alla sõitmine ja siis proovida sellega basseinis võimalikult kaugele libiseda. Must toru, mis oli tõesti pime kui öö. Mitte midagi ei näinud. Demosime elkariga kohalikele kuidas sellises torus kiljuma ja naerma peab :o) Sirge jõnksudega rada kus sai 5-kesi kõrvuti kiirlaskumist proovitud. Kõrgeima torni otsast otse alla tulev rada paari jõnksuga mille enamus proovimata jättis aga kohalike seas väga popp oli. Elkar ja Kaspar käisid selle peal ikka ära. Üldiselt tegevust jätkus ja igav ei hakanud. Lõpu poole avastasime omale ala mis seisnes mööda lühikest toru rõngaga alla sõitmises ja jõnksu peal sellega hüpata proovimises. Teised olid mannetud ainult Dann ja mina saime rõnga natukene torust lahti. Umbes kella 16 paiku otsustasime, edasi liikuma hakata. Varsti hakati ka seda kohta sulgema avatud oli hommikul 10st – 17:30ni
Edasi viis meie tee kohta nimega Pêra mille flaier oli Elvisele pihku jäänud. Toimus seal siis liivalinna ehitamise festival. Teepeal käisime veel poes ja täiendasime oma söögi/joogivarusid. Eriti popiks joogiks osutus järjekordselt sangria. Jõudes kohale avastasime, et ehitatud oli hästi suur liivalinn Cidade de Areia (Mitologias) mille teemaks oli see aasta mütoloogia. http://www.fiesa2006.com/ lehelt saab selle kohta rohkem infot. Kohale minnes mõtlesin, et üle 5€ ei maksa liivalosside vaatamise eest. Pilet maksis 7€. Elvis läks üksinda vaatama ja teistele ülevaatefilmi tegema. Teised istusid parklas ja luristasid aja parajaks tegemise eesmärgil sangriat, autojuhid vett :o) Pärast pilte vaadates mõtlesin, et oleks ikka vist pidanud sinna minema. :o)
Igal juhul suundusime edasi Hispaania poole ja kirjutasime oma pisikesse musta märkmikku üles, et siia tulen kunagi veel tagasi.
Suundusime edasi Hispaania poole lootuses leida kuskilt Faro linna lähedusest kämps. Õhtul tegimegi tiiru linna peal ja leidsin ühest alkoholi poest aasta 1976 portveini. Käsi juba tõusis ostma aga hind pani selle sama kähku tagasi langema. Pole lihtsalt selline veini austaja, et ühe veini eest sellist raha maksta. Oma jalutuskäigul jõudsime paadisadama äärde ja kuna oli saatmata veel mõned margid siis otsustasime margipoe üles leida. Lõpuks Walts ühest hotellist saigi vajaliku koguse marke. Nüüd oli veel vaid vaja leida postkast kuhu need ümbrikud sisse surada. Paar linna eemal sooritasime oma viimased ostud portugali territooriumil portvein kaasa jms. meened. Infolauast osati enamvähem seletada ka seda kus asub postkast. Õigemini postkontor mille ka lõpuks üles leidsime. Kirjad postis mõtlesime visata ankrusse nii lähedal hispaania piirile kui saab. Oli mingi mälestus, et Tavira linnas on kämps. Millegipärast ei olnud seda aga Autorouti pannud. Ajasin asja enda unustamise kaela. Kui aga kohale jõudsime ja jupp aega kämpsi siltide järgi sõites jõudsime sadamasse tuli meelde miks ei olnud seda Autoroutes. Nimelt asub see kämps saarel ja sinna autoga ei saa. Kuna kell oli ka piisavalt palju siis selgus, et laev sinna ka enam ei käi. Lähimad kämpsid asusid 20 km tagasi ja 25 km edasi juba hispaania poole peal. Kuna aga mõlemal autol kütuse tuled põlesid ei tahtnud ikkagi Portugalist kallist kütust võta. Keerasime ninad Hispaania poole ja jõudsimegi kohe peale piiri asuvasse tanklasse. Bensiin meeldivalt odavam ja murekoorem meeldivalt kergem. Ainuke mure oli kergelt joogine ja porisev Dann kellel keelati kõik sangria persse panna :o)
Piir jättis järjekordselt huvitava mulje kus keset silda oli lihtsalt väike silt väljas mida hooletumal vaatamisel tähelegi ei paneks. Pimedas jõudsime Isla Cristina linnas olevasse kämpsi ja väraval oli vastas 2 turvameest. Waltsi mangumise peale lasti meid hoolimata hilisest kellaajast sisse. Toonitades veel silencio, silencio. Võtsime siis vaikselt asja ette. Viimasest poest oli ostetud ka jääd mis aga seoses vähese sangriaga kulus pepsi jms jookide jahutamiseks. Natukene söödud joodud kobisimegi magama.
Päeva läbisõit : 223 km (juhid Tarks ja Pisike)
Ööbimine: Camping Girlda - Isla Cristina linnas. (8xinimene + 2xauto + 2xtelk = 56,90€)
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home