9. päev (03) : Areias - Cape Roca - Sintra - Setubal - Alcacer do Sal

Hommikul ärgates mindi toodi autod aia tagant ära. Järgnesid järjekordselt tavapärased hommikused tegevused mille käigus sai gaas otsa. Õnneks olime näinud Gampingazi balloone kämpsi supermarketis müügil. Tarks läkski ostma. Tagasi tulles teatas, et hinnaks 1,75€ ja meie ostsime bensukast eelmise 6€ga, rsk ma ütlen. Igaljuhul sai kohvi ja ka eilane piim oli veel tarbitav. Päevaplaan nägi ette Läänetipu, Sintra ja Tarksi sünnipäeva. Sõites läänetipu poole hakkas üha tihedamini vastu tulema tsikleid ja nende seljas sõitvaid inimesi. Osad ajasid eriti hullu mööda mägiteid tehes möödasõite kõige võimatumates kohtades. Jõudes Cabo da Roca nimelisse kohta mis on siis mandrieuroopa kõige lääne poolsem tipp kust enam edasi pole kuhugi minna. Ja kõik selle parkla oli paksult täis tsikleid. Mingi kokkutuleku moodi asi paistis olevat. Meie suundusime peale mõningast sõiduvahendite imetlemist aga läänepoolseima nuka peale ja soovisime seal Tarksile õnne :o) Läänetipu koordinaadid on siis 38 kraadi ja 47 minutit põhjalaiust ja 9 kraadi ja 30 minutit idapikkust. Kõrgus u 140m merepinnast :o) Hirmus tuul oli seal tipus ja nii paks udu, et kallakust alla vaadates ei paistnud isegi vesi. Pärast eemalt Sitrast mäe otsast vaadates oleks nagu udu müür olnud seal. Põhja portugalist tulev külm õhumass sai seal soojaga kokku. Edasi viis tee meid Sintras asuvasse Pena parki ja lossi. Tohutu suur park mille on rajanud Fernando II 1839 aastal. Onkel ise tundus olevat midagi meie Glehni sarnast, et kerge kiiksuga. Oli kokku vedanud terve hulga taimi igalt poolt maailmast ja üritanud neid koos kasvama panna ja ristanud vist kah. Üldse oli park täis igasuguseid lahedaid nurgataguseid ja omapäraseid kohti mida vaadata. Kuninganna pink kõrgel mäe otsas kus talle meeldis istuda ja nautida vaadet lossile vaadates seda treppi mis sinna viis on küll arusaamatu kuidas ta oma uhke kleidiga sinna sai. Koobas mida Walts ja Elkar fotoka valgel uurisid ja mina oma kurbadele kogemustele pimeduses kolamisel toetudes õuest jälgisin. Poisi või hiiglase kuju kalju otsas ja palju muud. Lõpuks jõudsime ka juba enne eemalt paistnud lossi juurde mis oli ääretult hästi säilinud ka tubade sisemus. Loss ise tundub olevat mitme erineva stiili segu ja näeb välja peris omapärane aga ilus. Jättis igatahes fantastilise mulje. Tasub kindlasti külastada.
Eemalt vaatlesime ka Maooride kindluse varemeid aga kuna kõik olid pargis kondamisse jätnud enamuse oma jõuvarusid siis piirdus nende külastus ainult visuaalse poolega ja väravas vee ostmisega.
Sõitsime autodega mäe all laiuvasse Sintra linna aga seal käik piirdus üürikese aja ringi piilumisega sest toimumas oli mingid vana aja päevad, midagi sarnast nagu viikingipäevad Käsmus. Räägiti vana aja elust olust, relvadest, kommetest ja rüütliturniiridest. Me ei saanud aga sellest midagi aru sest jutt oli portugali keeles.
Kuna Tarksi sünnipäev vajas veel hoogsamat tähistamist otsustasime edasi suunduda.
Sõitsime läbi lissaboni ja teist silda mööda välja. Kui ette jäi bensukas koos McDonald nimelise söögirestoraniga. Autod tangitud suundusimegi sööma. Osades kohtades toimib seal imelik maksa ja tangi süsteem. Kuna me ei teadnud kunagi palju meil läheb siis suutsime alati kuidagi ikka enne tankida ja alles siis maksta :o)
Teel Setubali lähistel olevasse kämpsi avastasime, et hoplaa, kogemata oli tee planeeritud üle vee viivat laevateed pidi. Kuna meil polnud õrna aimu kus sadam on ja kuidas sealt üle saab otsustasime ümber lahesopi sõita ja siis kämpsi jõuda. Peale seiklusi tasuliste kiirteedega kus üritasime vältida tasulist ja selle käigus sõitsime teise tasulise peale mis viis veel vales suunas :o) Jõudsime läbi korgitammede salude sõites ja piisavalt hilja peale jäädes Linna nimega Alcacer do Sal. Pood pandi meie nina all kinni ja siis nägime üle tee Lidl keti poodi milles ostude tegemine oli suisa rõõm. Ostud sooritatud meenus teisel pool teed poe juures nähtud kämpingu silt. Siia jääme oli otsus. Sest edasi oleks olnud u 80 km veel järgmise kaardil oleva kämparini. Üllatuseks oli see mingi Riiklik kämps kus kohad jube odavad ja autode eest ei tahetudki raha saada. Ajasime telgid püsti, käisime pesus ja alustasimegi pidustustega. Võileivad + Elvise kaardimäng milles igaüks pidas aegajalt kohustuseks sünnipäevalapsele klaasikese määrata :o) Üldiselt jätkus kõik normaalselt kuni valvur käis ja ütles, et vaiksemalt oleksime. Keerasime vaiksemaks ja jätkasime. Peagi hakkasid osad ära vajuma ja magama mindigi.

Päeva läbisõit : 157 km (juhid Kaspar ja Walts)
Ööbimine: Camara Municipal de Alcacer do Sal kämps. Odavaim kämps mis teele jäi. (8xinimene + 2xauto + 2xtelk = 24,08€)