8. päev (02) : Evora - Vasco da Gamma sild - Lisbon - Cascais - Areias

Hommikul silmad lahti ja sutsti kiire käik basseini. Umbes samal ajal toimusid ka teised tavapärased hommikutegevused. Saanuks lõpuks liikuma paigaldasime autod linnavärava lähedale bensuka parklasse ja läksime kondikirikut kaema. Kuna teele jäi ka internetipunkt siis mõtlesime, et astume sealt läbi ja saadame koju teateid. Punkt aga oli kinni ja paistis seda olevat terve selle päeva. Kondikabel ehk siis Capela dos Ossos oli päris võimas. Hunnik konte seina kogutud ja postid kaunistatud kolpadega. Samas jättis ta märgatavalt kehvema mulje kui Tsehhis Kutna Horas asuv kondikabel. Kabel külastatud suundusid osad poodlema ja osad mööda linna kolama. Mäetipus paistis suur katedral ja selle läheduses pidid olema Portugali teiseks paremini säilinud Rooma templi varemed. Suundudes alla tagasi kogunemispunkti sai järjekordselt aega veidike valesti planeeritud ja jäin natuke hiljaks. Kuna kedagi teist samuti ei paistnud siis istusin purskkaevu äärele maha ja vaatlesin linnaelu. Kuna kedagi ikka veel ei paistnud helistasin Tarksile ja selgus, et teised logelevad mänglevate purskkaevudega linnavärava juures. Ei tea kuidas ma nii valesti olin asukohast aru saanud. Ajasime ennast siis autodesse ja sõitsime keskväljakult läbi, et WiFi olemasolu testida. Tuli välja, et oligi. Ainult, et tasuline ja aru me ei saanud kust ja kuidas selle aega osta. Niipalju kui aru sain tuli kuskilt mingi ligipääsukoodiga kaart osta. Seega kuulutasime internetistumise läbikukkunuks ja jätkasime teed järgmise vaatamisväärsuse 16km pika Vasco da Gamma silla poole. Kaardilugejateks oli teine auto ja peale pisikest ekslemist jõudsimegi ilusti silla alguses oleva teetolli putkade juurde. Kaardilugejate auto aga keeras 1 kurv enne lõppu valesti ja pani mööda kiirteed vales suunas ajama. Suutsime neile veel röökida, et tulgu tagasi siltide järgi ja seda nad ka mingi ajaga tegid. Õnneks tuli mahapööramine sellel kiirteel suht varsti. Teetoll oli u 0,65€ auto kohta. Igatahes alla 1€. Sild ise jättis päris võimsa mulje. Ja edasine Lissaboni liiklus segadus täiendas seda veelgi. Loomulikult keerasime ühe tohutult suure ristmiku pealt valesti ja sattusime tasulisele kiirteele. Mis vähe sellest, et maksis raha viis meid hoopis vales suunas sellest kuhu minna plaanisime. Nimelt oli sihiks Sintra linn ja selle taga olev kämps. Saime mingil ajal auto jälle pööratud õigetpidi ja ja sihtmärk hakkas lähenema. Sintra mägised tänavad jätsid igatahes vägagi eirlise mulje. Märksõnadeks kitsas ja järsk. Selles pikalt ei peatunud kuna homme tuleme siia linna pikemaks tagasi. Olles pääsenud läbi linnast suundusime kämpinu asukoha poole mille ka kerge vaevaga üles leidsime. Probleem aga ilmnes sellega, et kuna järjekordselt hooaeg läbi siis kämping kinni. Õnnek oli üks härti abivalmis mees seal kes Autoroute peal näitas meile kus asub järgmine hea kämping.
Guincho oli selle koha nimi ja sinna me ka sõitsime. Käisime veel ennem oma esimese käigu atlandi ääres ära ja otsustasime tegevuse järjekorra Telgid püsti + ujuma kasuks.
Atlandi vesi oli külmem kui vahemeres harjunud. Aga kannatas olla küll. Selle eest oli laine võimas ja väga tugeva jõuga. Üritades mööda lainet kõhuli sõita vedas see suisa randa välja ja sealne liiv mõjus liivapaberina. Poseeriv Elvis sai aga tunda lainejõudu kus üks järsult tulev laine kastis ta pealaest alates märjaks.
Suundusime edasi saadud kaardil paistva linna poole kus pidi internetipunkt ja pood olema. Linnaks oli Cascais. Lahe linn Estorili küljeall. Kõndisime lihtsalt mööda linna ringi ja otsisime interneti punkti kui komistasime rannas liivakujusid tegevate skulptorite otsa, voolisid arajast ühte draakonit välja. Ees oli tekk, et kui keegi tahtis võis raha visata. Samuti kaustik tehtud töödega. Näiteks elusuuruses VW põrnikas ja igast muud põnevad asjad. Peale Internetipunkti külatust ja teadete saatmist oli ülejäänud seltskond tuvastanud üle raudtee paistva poe. Kuna me Tarksiga olime autojuhid siis läksime autode järgi. Teised läksid otse poodi.
Minnes autodeni avastasime aga, et meie teele poeni jäävad ette u 2 telliskivi märki, mingi lisatahvliga, ja raudtee millest veel täpselt ei tea kuidas üle saab. Kuna märk pole takistuseks ja meie lugesime selle lisatahvli pealt välja, et ei kehti turistidele ;o) siis lasime sealt otse. Pärast selgus, et oli vist kirjas, et ei kehti bussidele sest maha oli kividest laotud sõna bus iga natukese aja pärast. Peagi läks aga tee edasi liiklusmärkide jägi ja leidsime üles koha kust olime poodi näinud. Ees oli aga raudtee. Proovisime ühelt poolt aga ei saanud. Teiselt poolt sai, jälle kirpa alt :o) Tähtis oli see, et me juba nägime poemaja. Suund sinna ja esimese ringi pealt keerasimegi valeti ära ja sõit läks valele poole. Pöörasime ilusti 2 korda vasakule, ühe korra punase alt ja läksime uuele katsele. Seekord õnnestus enamvähem õiges suunas maha keerata. Mida aga polnud oli järgmine ärapööramine poe poole :o) Natuke eemalt aga hoidsime umbes poe poole ja jõudsimegi kohale. Ostud sooritatud nagu ikka piisava valiku tingimustes.
Minna oli kuskilt välja nuhkinud, et ühel suurel platsil toimub mingi kontsert. Läksime sea asja üle kontrollima ja kuna kõhud olid tühjad otsustasime seal platsil olevas välikohvikus ka süüa. Joogiks osutus seekord Sangria. Mis maitses hea. Samuti said ära proovitud grillitud sardiinid. Esimese kalaga oli veids probleeme aga siis sain selle puhastamise nõksu äppa ja edasi maitses see vägagi hea. Kontsert sai läbi ja kõhud täis peaaegu üheaegselt. Tagasi sõites aga keerasime veids valele poole ja avastasime end ühtäkki Euroopa suurima Casino Estoril eest. Kahjuks polnud me piisavalt pidulikult riides, et isegi proovida sinna siseneda ja keerasime lihtsalt auto ringi. Järgnes järjekordselt tuttavaks saanud ristmik. Seekord ootasime rohelise ära, et järgmisel ristmikul üle 2 rea keerata paremale :o) Tagasiteel kämpingusse mõtlesime, et peame korra auto teeääres kinni ja piilume öist ookeani. Samas oli veel 2 autot kus meie auto tulede peale lõppes kõigutamine ära ja imelikud näod piilusid aknast välja. Egas midagi täistuled peale ja uurisime mis toimub :o) natukene ennast lõbustanud ei seganud me enam portugali elanikkonda iivet tõstmast ja lahkusime. Järgnes sõit kämpsi kus selgus, et peale 24 enam autodega sisse ei saanud aga kell näitas juba 01:00 paiku. Autod suunati valvatavasse parklasse peamaja kõrval. Võtsime kotiga õlled kaasa ja telkide juurde. Millegipärast oli meie telk imeliku kohta puukülge kinni seotud. Varsti tuligi üks saksa chick ja ütles, et tema tegi sest meie maja lendas veidike ringi. Sisemaal ja teistes kämpsides polnud sellist tuult olnud seega ei osanud seda enne arvestada. Thnx neile, et kinni sidusid :o) kallasime õlled telgisuul lebotades ja ohtra möla saatel pasunasse ja kobisimegi magama.


Päeva läbisõit : 254 km (juhid Tarks ja Pisike)
Ööbimine: Guincho Orbitur'i kämps. Atlandi rand paistis. http://www.orbitur.com (8xinimene + 2xauto + 2xtelk = 52,40€)