10. päev (04) : Alcacer do Sal - Odemira - Sagres

Hommikul ärgates järgnes järjekordne rutiin söögi, pesu, pakkimise jms näol. Kuna asusime keskmaal kus ümbruses midagi huvitavat ei paistnud olevat asusime teele euroopa edelatipu suunas ehk siis Sagrese linna poole. Eesmärgiga jõuda varakult kohale ja logeleda rannas. Teel peatusime korra korgitammede juures ja vaatlesime lähemalt seda kuidas kasvab aine mis hoiab kinni veini pudelis. Korgi kiht kasvab puule umbes 10 aastaga. Seega on tee ääres palju nummerdatud puid. Number puul tähistab seda, et mis aastal viimati sellelt puult „nahka” võeti. Näiteks number 6 tähendab, et viimane võtmine on olnud sellel aasta, ehk 2006. Kõige vanemat nägime number 9ga märgistatud puud. Koorimine tundub toimivat nii, et lõigatakse koor u meetri pikkuste vahemaade tagant risti puuga läbi ja siis kooritakse see rõngas sealt pealt maha. Pärast paistsid korjatud kihid korki kuivamas või lihtsalt ladustatud hunnikutes ka teeääres. Peagi läks tee aga äärmiselt kurviliseks ja ei tea kas palavusest või millest kiunusid kummid kurvides ka väga väikestel kiirustel. Teele on jäänud juba päris mitu omapärast kaartega raudsilda. Eriti omapärane oli samas kämpingu linnas olnud tõstesild. Mille kõrvale oli küll uuem sild juba ehitatud ja seega võis selle vana tõstemehhanismis funktsioneerimises kahelda. Aga tee viis meid edasi ja peagi hakkas puude vahelt jälle Atlandi ookean vilksama. Lõuna paiku jõudsime Sagrese nimelisse linna ja suundusime algatuseks kohe edelatippu vaatama. Tegelt ei teagi kumb see õige edelatipp on kas see mis kindlusega on või see mis seal kõrval tuletorniga on. Meile igal juhul tundus, et see tuletorniga on kaugemal. Võibolla on seal sentimeetrite mäng :o) Igatahes on seal loodus võimas ja kirjeldamatu.
Sellisele vaatele suudavad vähesed vastu panna ja seega läks ka meil vaidluseks kas minna randa, poodi või kämparisse. Tulemuseks oligi selline järjekord, et kõigepealt randa mis asus hästi lahedas kaljude vahele jäävas sopis. Naudingulised lained, atlandi kohta imelikult soe vesi ja päikesepaiste. Logelesime seal mingi tunnikese ja veel pool teistki otsa. Elvis lõbustas rahvast oma Jurmalas presenteeritud bikiinitriki kordamisega :o) Siis sai joogivesi otsa ja suunduti vahelduseks poodi varusid täiendama. Siis käparisse telke püsti lükkama ja pesu pesema. Pesu kuivama riputatud ja natuke kõhtu kinnitatud suunduti tagasi randa. Dann ja Elvis otsustasid veids linna peal ringi sõita. Viisid meid randa ja pärast tulid järgi. Selle aja peale oli juba hämaraks läinud ja lained veelgi suuremaks läinud. Peris omapärane oli proovida nende peal liueldes rannani sõita. Alatult hoiatamata lõi seljatagant tulev laine aga Waltsilt maski peast ja kadunud see oligi. Kammisime küll põhja ranna poole, et ehk on laine maski rannale kandnud aga pealmise kihi all toimuv tagasivool oli nii tugev, et arvatavasti oli mask teel hoopis rannast eemale. Rääkides Minnale mis Waltsi maskiga juhtus avastas ta, et ka tema prillid on peast kadunud. Suundusime tagasi kämpsi, et külastada sealset restorani ja tarbida mõni kann sangriat ja hea õnne korral midagi söögi moodi välja pigistada. Resto oli ilusa vaatega linnale ja isegi lahti. Mida seal aga ei olnud oli kõik mida me soovisime. Paar võileiba oleksime saanud :o) Aga seda kraami jagus meil ka autode juures. Sangriast võis samuti und näha :o( kolisime tagasi autode juurde ja alustasime UNO kaardimänguga. Imelikult varakult kobisid kõik vabatahtlikult magama. Danni ja Tarksiga löristasime veel lahtised õlled sisse ja siis veel ühed kaardimängu kõrvale ning läksime samuti magama. Järjest suuremat populaarsust võidab vabas õhus ainult magamiskotiga magamine.

Päeva läbisõit : 227 km (juhid Elvis ja Dann)
Ööbimine: Sagrese juures üks kämps. Asub kui Sagrese keskelt ringristmikult keerata paremale edelatipu suunas siis u 2-3 km linnast väljas näitab silt paremale. (8xinimene + 2xauto + 2xtelk = 48,20€)